(1) Rääkides vedrutraadi läbimõõdust d: vedru valmistamiseks kasutatud terastraadi läbimõõt.
(2) Vedru välisläbimõõt D: vedru maksimaalne välisläbimõõt.
(3) Vedru siseläbimõõt D1: vedru minimaalne välisläbimõõt.
(4) Vedru läbimõõt D2: vedru keskmine läbimõõt. Nende arvutusvalem on: D2=(D pluss D1)÷2=D1 pluss d=Dd
(5) t: välja arvatud tugirõngas, muutub vedru kahe külgneva rõnga vastavate punktide vaheline teljekaugus keskmisel läbimõõdul sammuks, mida tähistab t.
(6) Efektiivne pöörete arv n: pöörete arv, mille võrra vedru suudab hoida sama sammu.
(7) Tugipöörete arv n2: Vedru ühtlaseks tööks ja telje otspinna suhtes vertikaalsuse tagamiseks pingutatakse valmistamisel sageli vedru mõlemat otsa. Tihedate pöörete arv toimib ainult toena ja seda nimetatakse tugirõngaks. Üldiselt kasutatakse tavaliselt 1,5T, 2T, 2,5T ja 2T.
(8) Pöörete koguarv n1: efektiivsete pöörete ja tugipöörete summa. See tähendab, n1=n pluss n2.
(9) Vaba kõrgus H0: vedru kõrgus ilma välise jõuta. Arvutatakse järgmise valemiga: H0=nt pluss (n2-0.5)d=nt pluss 1,5d(kui n2=2)
(10) Vedru lahtivolditav pikkus L: vedru kerimiseks vajalik terastraadi pikkus. L≈n1(ЛD2)2 pluss n2 (survevedru) L=ЛD2n pluss konksu pikenduspikkus (tõmbevedru)
(11) Heliksi suund: on vasakule ja paremale pööramine, tavaliselt parempoolne, parempoolne, kui joonisel pole näidatud.
